Õueseikluse teine nädal...

ESMASPÄEV, 10. SEPTEMBER

Kriss-Sass-Saa oli täna lastele kirja kirjutanud, kuid selleks, et seda lugeda saaks, oli ta jätnud vihjed, kuidas kiri rühmas üles leida. Lapsed otsisid kirja väga usinalt ning leidsid selle lõpuks siira üllatusega kõrvitsakorvi alt. Kirjas seisis, et Kriss-Sass-Saa on haige ning ravib ennast mitmesuguste ravimtaimeteedega. Samuti rääkis ta, et on kuulnud, mis meie lasteaias see nädal toimuma hakkab, et lapsed saavad tead, mis on „herbaarium“ ja „kompass“ ning saame ka tead, kes elavad mullas.

Seejärel lugesime lugu, kus väike Triinu saab tuttavaks Nähkaga ja koos avastatakse, kes elavad mulla sees.

Õues mängisime keskkonnamängu „Looduse lõhnad“, kus lapsed otsisid koos paarilisega meelepärase asja, mis nende meelest hästi või halvasti lõhnas. Paljud lapsed otsustasid nuusutada puukoort ning ütlesid, et see lõhnab hästi. Seejärel said lapsed luupidega mulda uurida. See oli neile väga huvitav ning paljud leidsid mullast vihmausse ja putukaid, mida luubiga suurendada. Mitmed lapsed leidsid ka vihmausside käigukesi, mille kaudu vihmaussid mullas liiguvad.

TEISIPÄEV, 11. SEPTEMBER

Enne õue minekut uurisime, missugune ilm täna on ja täitsime ilmakalendrit. Uurisime, mis on termomeeter ja kuidas see töötab. Lugesime Nähka raamatust jutu, kuidas Nähka kohtub Pilve- Pilluga ja saime teada, kuidas pilved tekivad, millest pilv koosneb ja missuguseid erinevaid pilvi on olemas.  Et täna läheme jälle puid uurima, siis otsustasime, et teeme jalutuskäigu Lepistiku parki, mis on meie lasteaia kõrval ja uurime, missugused puid me pargis näeme.  Lapsed arvasid kohe, et kui Lepistiku park, siis järelikult on seal lepapuud. Just nii oligi! Nägime ka noori vahtrapuid, pihlakaid ja toomingaid.

Palju elevust tekitas pargi serval kasvav metsik õunapuu, kus kasvasid ka õunad. Nägime, et mõnedel puudel oli koort maha kraabitud. Meie lapsed juba teavad, et see on halb tegu ja nii puuga teha ei tohi. Küll aga nägime kraabitud kohtadel kooreüraski teekonda. Lapsed uurisid luupidega neid teid lähedalt ja leidsid, et see on väga põnev. Leppisime kokku, et kui keegi pargis midagi põnevat näeb, siis jagab seda ka teistega.  Mathias leidis väga huvitava puu, mille tüvel oli palju-palju tigusid. Hakkasime neid üle lugema, aga tigusid oli nii palju, et lugemine läks sassi. Kaugelt vaadates tundus, et puu on lihtsat väga krobeline. Eva Liisa leidis huvitava seene, Karl Markus huvitava puu, kus oleks nagu olnud juure all kellegi pesa. Nägime veel oja ääres väga huvitavat lepapuud, mille suured juured olid täitsa maa peal, sest vesi oli mulla puu alt ära uhtunud. Nägime ka suurt maha kukkunud puud, kuhu oli peale kasvanud sammal. Lapsed teadsid, et sellest puust saab kunagi muld. Kahjuks nägime ka palju niisuguseid asju, mis loodusesse ei kuulu: maha visatud pudeleid, pabereid , topse, kõrgele puu otsa visatud jalanõusid … Meie lapsed lubasid, et nemad viskavad prügi alati prügikasti, siis on kõigil looduses mõnus aega veeta. Teel tagasi lasteaeda nägime hästi suurt ja marju täis pihlapuud. Iga laps, kes tahtis, sai pihlamarju maitsta.

 Kui lasteaia hoovi tagasi jõudsime, uurisime üle veel meie lasteaias kasvavate puude lehed ja viljad. Need oli õpetaja eelnevalt karpi pannud. Iga laps sai karbist puu lehe või vilja ja nimetas, mis puu juurde see kuulub. Kui keegi hätta jäi, siis aitasime kõik koos mõelda, missugusele puule leht või vili kuulub.

 Tänase päeva õues lõpetasime puukoore pildi tegemisega. Iga laps sai paberi ja musta- või pruuni värvi  rasvakriidi. Kes sai musta rasvakriidi, läks kase juurde, kes pruuni rasvakriidi, läks männi juurde. Paberilehte puul hoides ja kriidiga tõmmates jäi paberile ilus puukooremuster.

KOLMAPÄEV, 12. SEPTEMBER

Enne õueminekut kordasime täna veel toas üle tähtsamate õuetaimede nimetused ning vaatasime ka, millised võiksid olla ravimtaimed. Lapsi huvitab väga kõrvenõges ning õhinaga räägitakse, kuidas nemad on piimanõgesest piima joonud. Rääkisime lastega, et hakkame meie lasteaia õueala taimedest herbaariumi koostama.

Õues rändasime ümber maja ning uurisime, millised taimed kasvavad meie lasteaia õuealal. Kuna väga palju taimi oli ära niidetud, siis suurema osa taimedest leidsime aia äärest otsides. Mõned õied korjasime ka maja eest olevast peenrast. Lapsed olid väga tublid ja tõid mitmeid erinevaid ja huvitavaid taimi. Rääkisime ka, et taimi ei tohi kunagi juurega välja kiskuda ning et herbaariumi jaoks on oluline koguda nii õis, vars, kui ka lehed. Toas panime taimed kuivama ning jääme ootama, millal neid lähemalt uurida saab J

NELJAPÄEV, 13.SEPTEMBER

Täna saime toas tuttavaks kompassiga. Õppisime selgeks, millised on ilmakaared ning kuidas leida kompassiga õige suund.

Õues oli õpetaja ära peitnud sügisaarde – väikse oranži kõrvitsa, ning lastel oli vaja see kompassi abiga üles otsida. Õpetaja jagas seejuures juhiseid, kas liikuda tuleb põhja, lõunasse, idasse või läände. Lapsed moodustasid võistkonnad ning võistkonna juhid said enda kätte kompassi. Kui lapsed juba kõrvitsale lähedale jõudsid, ütles õpetaja, et oleme kohal ning tuleb otsida lähiümbrusest. Kõrvits leiti üsna ruttu üles!

Täna vaatlesime ka Kriss-Sass-Saa kingitud ilmajaama. Kõigepealt määrasime kompassi abiga selgeks, kus on lõuna ning sättisime ilmajaama õigetpidi. Vaatasime, kas sademeid on sadanud. Ei olnud. Vaatasime, kas tuul on. Ei olnud. Ning vaatasime ka temperatuuri, mis sellel hetkel oli 13 kraadi. Lapsi ilmajaam väga huvitab.

Seejärel mängisime veel vaatlemismängu „Vaata, mida sa näed“, kus lapsed seisid ümber puud, astusid 10 sammu edasi ning iga laps sai kirjeldada, mida tema enda ees näeb. Põhilisteks vastusteks olid puud, lehed, oksad, maja, pilved. Lõpetuseks jagasime Aadu toodud vahukomme J

REEDE, 14. SEPTEMBER

Nagu ikka, alustasime päeva ilmakalendri täitmisega. Lapsed on juba väga tublid ilmauurijad ja ilmakalender sai ruttu täidetud. Täna tuli meiega õue kaasa ka muusikaõpetaja Anneli, et õues koos midagi põnevat teha. Õues said lapsed ülesandeks otsida omale 2 kivi, mis mahuvad peopessa ja 2 väikest puupulka. Kui vajalikud esemed leitud, kutsus õpetaja Anneli lapsed enda juurde . Tal oli kaasas korv, kus rätiku all oli midagi peidus. Aitasime võlusõnade abil peidus oleva tegelase välja võluda. Oh seda rõõmu, kui rätiku alt tuli välja väike hunduke, kes tahtis kangesti koos lastega laulda ja tantsida. Lapsed pidid välja mõtlema, mis liigutusi hunt teha tahab ja mida ta süüa tahab. Kui tantsud tantsitud, otsisime üles oma puupulgad. Lapsed said teada, et muusikat saab teha ka loodusest leitud asjadega- kividega, puupulkadega, käbidega,  puulehtedega jne. Võtsimegi kätte oma puupulgad ja mängisime laulule rütmi kaasa.  Leitud kividega moodustasime vahva kiviorkestri. Iga laps sai omale rütmi, mida ta mängis. Kõik rütmid kokku kõlasid väga uhkelt! Kõik võib olla muusika!!!